|
METSATöLL LYRICS
"Hiiekoda" (2004)
1. Ma Laulaks Seda Luguda
2. Lahinguväljal Näeme, Raisk!
3. Rauavanne
4. Saaremaa Vägimees
5. Hundi Loomine
6. Kui Meid Sõtta Sõrmitie
7. Sõjahunt
8. Merepojad
9. Merimees Menneb Merele
10. Hundi Süda Sees
11. Velekeseq Noorõkõsõq
12. Raiun Kui Rauda
13. Alle-aa
14. Eestimaa Vabadiku Laul Puu Oksa Peal
15. Sajatus
16. Kotkapojad
17. Hiiekoda
18. Ussisõnad
1. Ma Laulaks Seda Luguda
Ma laulaks seda luguda,
mis oli isa enne laulnud,
emaõed olid õpetanud,
vennad aga targaste tasunud.
Nõnna laulan, kuda mõistan,
kuda minu isa enne laulis.
2. Lahinguväljal Näeme, Raisk!
Tuleme kui tuultepojad,
võitleme kui verevennad,
raua rangust loitsvad tütred,
külmast kanged kivikalmed.
Täna lähme võitlemaie,
läbi hiie, läbi laane,
rauda tules turjastama,
verele ikestama!
Soisest metsast on me maada
rauast sündind randmeida,
susist sündind meele'eida,
kivist sündind südameida.
Lähme täna võitlemaie,
läbi hiie, läbi laane,
rauda tules turjastama,
verele ikestama!
Sääl loitma löönd me terasetuli,
sääl terast mis hangund me hinge,
sääl kokku saand kõik metsavihased,
need põhjatuulte pojad ja tütred!
Lähvad täna võitlemaie,
läbi hiite, läbi laante,
raudu tulle turjastama,
verele ikestama!
3. Rauavanne
Raud relviks, rahvas,
viha relva sisse raiuda!
Kõngegu saastas,
ronk raiskadele surma sajatab.
Vaen vereks, rahvas,
vimm liha sisse valada!
Ramm raevus kasvab,
tark toorestele pajatab.
Tõrvikud, mõõgad ja võidutsev raev me väes,
tõotus nõuab nüüd igat naist ja meest!
Tasuda on meil aastatesajad
ning jääda iseenesteks!
Piin tormiks, rahvas,
raju tõpraid murdma ajada!
Vaev südant laastas,
nüüd aeg on leina manada.
Äng õelaks, rahvas,
ja kalgiks muuta hingehääl!
Sool haava kasvas
ja kurjaks tegi kanged käed.
Tõrvikud, mõõgad ja võidutsev raev me väes,
tõotus nõuab nüüd igat naist ja meest!
Tasuda on meil aastatesajad
ning jääda iseenesteks!
Vannun vaid rauda, sest raud on me väes,
raud on meis endis ja rauas on hääl!
Vannun vaid rauda, sest raud on me käes,
rauas on jõud mis võitmatuks jääb!
4. Saaremaa Vägimees
Saaremaal kaks kuulust venda,
kellest räägitakse mõnda -
noorem Leiger, vanem Tõllus,
kes ka vahest hullust möllas.
Leigrist vennal Hiiumaal
Tõll käis võõrsil igal aal.
Sammus läbi mereveesta -
Soela väin ei pea ju meesta.
Taskus õlut täis pool vaati,
lained käisid vasta kooti,
viiesüldne palk old kepiks
aga mitte käima-abiks.
Oli Tõll vast näljane -
pani liha tulele
ja kui leem ju vahtu lõi,
Tõllus Hiiust kapsid tõi.
Tõllu väga kartsivad
võerad maaletungijad -
põgenesid sedamaid
kui ta nime kuulda said.
Enne surma rääkind Tõllus,
Saare rahvast õpetanud -
matke mind mu rohuaeda.
kui teil sõda ehk muud vaeva,
hüüdke mind mu haua juures.
Siis ma tõusen kohe üles!
Tahan vaenlased kõik võita,
oma rammuga teid aita!
5. Hundi Loomine
Kus mind susi kutsutie
Rabadesse rabatie
Metsadesse annetie
Küngastelle kisutie
Vanakurat sua tahtis
Metsadesse vaja vahti
Kus mu hinge puhutie
Mis mul külge pannetie
Kus mu hinge puhutie
Mis mul sisse pannetie
Pihlast vitsad sabaksi
Tammepilpad jalgadeksi
Kivi sulle südameksi
Süted sulle silmadeksi
Hunt! Hunt!
Hunt! Hunt!
Kes lõi meele kurjaksi
Kes lõi turja tigedaksi
Kes lõi silmad tuliseksi
Kihvad kõue kõvaksi
Mees lõi meele kurjaksi
Naine turja tigedaksi
Töll lõi silmad tuliseksi
Taara kihvad kõvaksi
Hunt! Hunt!
Hunt! Hunt!
Sada sülda surmatuult
Kümme küünart kalmukuult
Seitsme metsa emämaa
Seitsme metsa esämaa
Hunt! Hunt!
Hunt! Hunt!
6. Kui Meid Sõtta Sõrmitie
Kui meid sõtta sõrmitie,
väe hulka värvitie,
kes meid söödab, kes meid joodab?
Jõgi meid söödab, järv meid joodab,
allik annab hapna taari.
Kes meil peseb peeni särgi,
kes meil triigib kaalaräti?
Kepp meil peseb peeni särgi,
mõek meil triigib kaalaräti.
7. Sõjahunt
Ei ole sõjas ema armastust,
ei ole isa abistavad käed.
Ei ole neiu õrna puudutust,
vaid haljast mõõka hoiad käes.
Sõjahunt! Sõjahunt!
Ning oled sündind Taara pojaks -
hing mustem kui muld.
Lahingus sul kasvand hundi meeled,
silmis sõda, silmis viha, silmis kurjusetuld.
Sõjahunt! Sõjahunt!
8. Merepojad
Me oleme mehed mere pealta
tormituultest sündinud,
me oleme mehed mürgitükist,
rauakangista kasvanud!
Ehk isade äng ja emade vaev
on kandnud kaugel kodu kallastest,
me hinges võitluses on hiiekoda
ja kodu Taara tammede all!
Esiisade verd nägime lainetesse kadumas,
vaevadesse vajumas.
Jõudu rauges sügavale, merehauda sügavale,
veri meie soontesse merevõlga nõudma.
Ja kui vajubki kunagi me jalge all meri -
ta sängi heidab kord iga poeg,
me jõud, hing, kiviste randade veri
kord ärkab kõuena tema toel!
9. Merimees Menneb Merele
Merimees menneb merele,
Ootab surma suu edeje!
paneb selga surmasärgi,
jalga surma sukkukased,
surmakinda'ad käde'e.
Ei ole latva laine'ella,
oksa kinni ottaksesa.
10. Hundi Süda Sees
Kas on kangeim kivist süda
või on tunne kodust kindlam,
seal kus õed ja vennad laulvad,
ära tõmbab ikke sinna.
Mäletan paari silmi
jälgimas mind kesköö eel,
keegi kutsus mind, keegi minu oma,
kelle moodi muutund meel.
Kas mul tõesti hundi süda sees?!
Lase, vend, mul ära minna,
mul ei ole sinu meelt,
lähen üksi metsa ära,
hundi süda sees!
Tuul see ulub minu nime,
üksildus on kaaslaseks,
lähen üksi metsa ära,
hundi süda sees!
Tunded põletan ma tuhaks,
nelja kaarde tuultesse,
seljalt lükkan sakste rooja,
ära lähen laantesse!
Kuid jätan teile oma südame,
kuhu noaga kraapisin nime,
see mäletab mind, see mäletab teid,
et truuks jäin endale.
Kas mul tõesti hundi süda sees?!
Lase, õde, mul ära minna,
mul ei ole sinu meelt,
lähen üksi metsa ära,
hundi süda sees!
Tuul see ulub minu nime,
üksildus on kaaslaseks,
lähen üksi metsa ära,
hundi süda sees!
11. Velekeseq Noorõkõsõq
Velekeseq noorõkõsõq
puhuq pilli pedäjästä
ajaq sarvõ sarapuusta
velekeseq noorõkõsõq
puhuq lugu poissa poolõ
tõõnõ narva naistõ poolõ
kolmas uma kodo poolõ
velekeseq noorõkõsõq
miä meil vika veerätellä
pill oll' helle pedäjäne
kannõl kummõ kadajanõ.
12. Raiun Kui Rauda
Tardund verel tõstan käed,
hinges metsakuradi hääl.
Südames mul voolab veri
justkui maru, justkui mässav meri.
Võõra risti all põlvili ei lange -
olen kange.
Uku paedest müürid laon,
terasest käised taon.
Minu veri vaid teraselt langeb!
Raiun kui rauda, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!
Raiun kui rauda, jah, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!
Raiun ma rauda - teen sest terast,
endale hinge esiisade verest.
Pühal mõõgal purustan,
las võõra risti veres vinduvad!
Püha mul vaid oma koda ja Taaralt antud jõud,
justkui põud!
Jõud see minu soontesse,
raiun raevus kasvõi verele
enese hinge teenivad käed.
Raiun kui rauda...
13. Alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
ema süda valutab
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
Sõda sõrve sääre peal
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
Mõõk mis teistest teravam
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
Tulist terast relvaks tao
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
Kaitsma kallist Saaremaad
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-aa
Raudsepp tao mul mõõk
Tapma vaenuvägesid
Raudsepp tao mul mõõk
Alle-aa alle-alle-aa.
14. Eestimaa Vabadiku Laul Puu Oksa Peal
15. Sajatus
Tule tule sa tuline kurat
Üle seitsme suure soo
Üle kuue külmetanud kuusiku
Üle kolme kuivanud kaasiku
Küll ma kisun su küüned
Paised panen pähe paistetama
Haavad rebin hirmsale verele
Tule sa tuline kurat
Tule sa kärnane soerd
Küll sul kisun küüned
Haavad rebin verele
Tule tule sa tuline kurat
Üle seitsme tormise mere
Üle kuue kalmukääpa
Üle kolme koolnu raja
Küll ma su kondid murran
Katku kupatan kubemesse
Taudi roiskuva liha sisse
Tule sa tuline kurat
Tule sa kärnane soerd
Küll sul kisun küüned
Haavad rebin verele!
16. Kotkapojad
Tule tule sa tuline kurat
Üle seitsme suure soo
Üle kuue külmetanud kuusiku
Üle kolme kuivanud kaasiku
Küll ma kisun su küüned
Paised panen pähe paistetama
Haavad rebin hirmsale verele
Tule sa tuline kurat
Tule sa kärnane soerd
Küll sul kisun küüned
Haavad rebin verele
Tule tule sa tuline kurat
Üle seitsme tormise mere
Üle kuue kalmukääpa
Üle kolme koolnu raja
Küll ma su kondid murran
Katku kupatan kubemesse
Taudi roiskuva liha sisse
Tule sa tuline kurat
Tule sa kärnane soerd
Küll sul kisun küüned
Haavad rebin verele!
17. Hiiekoda
Piinapõlvest piinatuile
Orjapõlvest ohkajaile
Kurjapõlvest kurnatuile
Vaenupõlvest vaevatuile
Surma kooti kodudesse
Õnnelaste õuedelle
Taaralaste taludesse
Maaemä metsadesse
Ennem ehin esämaada
Vahin kui võera võllassa
Täidan kui tühja tengelpunga
Kannan kui kerko koormaida
Varem langen lahingussa
Veeretan kui võera veeringuida
Matan kui mured muldajehe
Unun kui mõisa mõnitused
Ma mäletan sõda mis röövis mu aated
Ma mäletan sõda mis tormina laastas mu maad
Ma mäletan hiit kus ohvrina lamas mu isa
Ma mäletan hiit kus voolas mu vendade veri
Vaenuviha veeretades
Tapamõõka taotelles
Salaviha sepistelles
Sõjaplaani sirgutelles
Tõusid tuhast Taara pojad
Vanemuise vahvad vennad
Uku uhked sõjahundid
Raevust rasked raualapsed
Uku hunte ohverdie
Taarapoegi tapetie
Raualapsi rapitie
Vaenu vastu võideldie
Kupja kantsid kukutie
Mõisamehi materdie
Parunide põletie
Timukaida tapetie
Ma mäletan sõda mis röövis mu aated
Ma mäletan sõda mis tormina laastas mu maad
Ma mäletan hiit kus ohvrina lamas mu isa
Ma mäletan hiit kus voolas mu vendade veri
Ma mäletan sõda mis röövis mu aated
Ma mäletan sõda mis tormina laastas mu maad
Ma mäletan aega mis röövis mu meele
Ma mäletan aega voolas kui vendade veri
Esipõlve ennustused
Kadund põlve kannatused
Vanaisa-vanaema
Mõisameeste mõnitused
Mu maa on minu hiie koda.
18. Ussisõnad
Madu musta, maakarva,
touku toonekarvalista,
rohukarva, roostekarva,
kas ehk kasteheina karva,
veekarva, vasekarva,
maakirja, maranakirja,
saakirja, sarapuukirja,
tungerjas musta mullakirja!
Ussidest ma tegin aida,
madudest ma väänsin vitsad,
hännad ma panin äratsid pidi,
pead ma panü seheltsid pidi.
Kaudu siis käisid Ruhnu rusked,
Ruhnu rusked, Kihnu kiudud,
Vigala veripunased.
Vader oli ühe, vader oli tõise,
vader oli põllule varesele.
Küli oli ühe, küli oli tõise,
küli aia kännu pääle.
Tõrvatud mu käekesed,
tõrvatud mu jalakesed,
ise ma tõrvatürukene,
mäda rasva rakukene.
Põues mul tuli põleva,
südame all mul sütekotid,
lagipääl mul lõke laia.
|
|
