|
MANATARK LYRICS
"Viimanegi Veri" (2000)
1. Ärkamine
2. Viimanegi Veri
3. Rääkigem Reetureist
4. Lambad
5. Vahk
6. Täheudu
7. Meelepett
8. Uhkusest ja Veretasust
9. Uinumine
1. Ärkamine
2. Viimanegi Veri
Kord
Teekond kui algas
Tõmmet kui tundsin
Kutse kui koolutas
Alamaks allutas
Ei ma julgen’d iitsatagi
Närbumisnakkusest
Hahkvel ja hirmukil
Ei oln’d mahti ehmatagi
Jumalaist juhitud
Loitsud lõid loitvele
Kui tumedad leegid ajupuust
Vaevu olid võõrdunud vaikseks
Ja maailmalind sirutas
Tiivad me kohale kaitseks
Allilmatu sombu seest võrsus
Mu korjuste kohalt hurjutas
Uskuge - temaski kord oli lootust
Uhtus ta mu huulilt
Viimasegi vere
Saanud
Sõnatut selgitust
Teisena tõusin
Teadjana teadsin
Kes pikali jäänud
Julgemata iitsatagi
Pimestatud palveist
Kängitsetud kalmeist
Ei nad mahti mõteldagi
Ehkki kord neidki
Kutsehüüd koolutab
Kui tumedad leegid ajupuust
Vaevu on võõrdunud vaikseks
Ja maailmalind sirutab
Tiivad te kohale kaitseks
Siis sünkjaima sombu seest võrsun
Teen viimase katse teid
Ärgitada
Uskuge mind - selleks kord oli lootust
Uhun siis te huulilt
Viimasegi vere
3. Rääkigem Reetureist
Vaenlase aseme
Vaevalt et valiksid
Sulgedes silmad näed
Kaeblevaid keeli
Ei tegematuks tehtut saa teha
Veri ju kisendab vastu
Ei tuhatki aastat leevenda viha
Kui raevuloor silmile laskub
Kristallikammitsas
Kirgastund kaemus
Rahnudess raiutud
Veretöö vormel
Kui kord varisend varjudeks
Kui kord kehatult kohtudes
Tõe pähe tallatud roojaste rajad
Jäägu meist järgmistel
Rääkigem reetureist
Hala ja meelehärm
Meesta ei passi
Jäägu need nõrkused
Piigade pärusmaaks
Lahkhelid lõõtsugu
Leegid sus lõkkele
Vale nii vastandub
Valele endale
Vaenlase usutõe
Vaevalt et valiksid
Uinudes näed
Vereojades vanemaid
Kui kord mardahüüd kaikumas
Kui hord paganpäid sõnumas
Verd ja higi teotanud lausujail
Tõrv ja pigi tardugu soontes
Rääkigem reetureist
4. Lambad
5. Vahk
Vaata mul’ silmi
Soerdiks saab sõsaraist selgeim
Kaameid rünkpilvi
Meel hinge laob
Vahk rinnus taob
Läägsusest lõhutud
Raevutseb lõpuks ka lammasmeel
Ohvrist saab murdja
Vaevalt et veel
Seistaks ta teel
Varjudeks värvitud väärtustel
Sundus on siiraim
Kriiskab ja karjub too verekord
Vahest vaid sooviks
Kõhklused kõik korvaks vahk
Öördades ringi
Vellest saab vaenlastest võõraim
Saatuse sunnil
Paiskab siis end
Põrmu ka vend
Nõrkmõtte nõtrus
Kahkjana kaosesse kustub
Roiskunud hingus
Neelab ja matab
Viimsegi
Ao
Kord ilmavõlv raugelt kustub
Ja hääbub te tühi töö
Aeg viimne on lugeda hingi
Kristalliks kui külmub öö
6. Täheudu
7. Meelepett
Võta talt elulootus
Ja näe - loor silmilt langeb
Murdub ka kangeim
Meelepett
Karjatab elusid ühte
Kingi mul vereootus
Ja näe - taganen kõigest
Väärast ja õigest
Meelepett
Mureneb paindliku pilgu all
(Te silmis...)
Koolnukangestuses
Raiub ta kui rauda
Hällist tõustes targu
Varisedes hauda
Koltunud kontideks
Hing saada ihkab
Saatus vaevu teda
Mäletada tihkab
Andestust vennad
Nüüd hävingu hakulgi
Puhkaksin hinge
Kesköises kumas
Viivu vaid viibiks veel
(Kuid mõista!)
Pimedaid ma pigem
Juhatajaks hoolin
Sõnavaeseid
Teele seletajaks soovin
Kurtidel kõrvadel
Ülistust laulan
Kehvikust teen valdja
Oma riigi troonil
Andestust vennad
Aeg tõusta on lahkujail
Parimad sõbrad las magada
Kui ilmamaa isandad
Süütame leinava taeva
8. Uhkusest ja Veretasust
Kiiskaval pilgul
Sammuvad mehed
Orjaahelais
Maailma valdjad
Loobunud andmast
Selgitust sõgedail
Kaetuse küüsis
Vaevlevail väeteil
Keelel veel kibedus
Mürgiselt tuksleb
Nüüdseks see kalgendund
Vellede soontes
Kaledast kalkunud
Sõnatult sajatasid
Võõrail et osaks saab
Võõraste jagu
Võrsu välja väärvaatest, mis
Juurutab lammasmeelt
Ammuta rammu aateist, mis
Sajandeid seisnud kui üks
Varjatud vaenuväel
Relvad on janus
Kuid mõõk murdub mõttes
Tuli tuhmub teos
Vastakem sirge
Ja oiuka keelega
Seda ei lämmata
Vaenlastevood
"Ja võõras tappis valimatult,
meie maal,
hingelistki säästmata…"
Kui kord ka paged me eest
Kuula, vaid korra
Lausun, et veel
Viimselgi teel
Nean ma sul südame seest
9. Uinumine
|
|
