|
LOITS LYRICS
"Vere Kutse Kohustab" (2004)
1. Soomepoiss
2. Eesti Auks
3. Aeg Ärgata
4. Voitluslipp
5. Tuleristsed
6. Vanade Leegionäride Laul
7. Eluruun
8. Nimeta Haud
9. Kodu
10. Furor Aesticus
11. Oskar Ruut
12. Raiugem Ruunideks
1. Soomepoiss
Teras mõõgas ja teras mehes,
terasest teodki tehti.
Meelekindlale, õigustnõudjale
kahtlased kombed ei kehti.
Rajutuultest ja tormimürast
jõu, kes meist määratu tabaks:
sihi ainsama, suuna sirgema
kodumaa võitleme vabaks!
Vabade meeste ja vaba mandri
hinnaks on isiklik kaotus.
Ja ikka püsimas üle aastate
teod, mis terasest taotud.
2. Eesti Auks
Sinu auks ma laulan
armas Eesti kodumaa
rebi puruks orjarauad
tahaks vabalt hingata.
Eesti laps et täiel rinnal
lõbusalt võiks kilgata
paljajalu kodupinnal
tare poole silgata
Sirguks vapraks eesti meheks
selge pilk ja kindel käsi
selle nimel, tõotan Sulle
võitlemast ma eal ei väsi
Anna meile jõudu, Eesti
hoida puhtana see maa
siia oma eluõhtul
heidan vaikselt puhkama.
3. Aeg Ärgata
Must on Eesti kohal taevas
torm on piitsutamas maad.
Eesti riik on sünnivaevas
kurbus hinges võtnud maad
Kerjused on täitnud linnad
maha müüdud kõik mis saab
kuhu tahad Eesti minna
kas ka vabaks jääda saad?
Usu kaotanud on rahvas
väsinud on valedest
tulevik on tuhmund tahmast
lootusest on jäänd vaid kest.
Aeg on täis ja kell on kukkund
viimne tilk on karikas.
Liiga kaua oled tukkund
aeg on ärgata sul taas.
Pole vaja kummardada
ida ega lääne ees
vali oma, õige rada
hoia vaba eesti mees.
Vabadust ei müüda maha
selle nimel surrakse
vabadus ei ole raha
seda hinges kantakse.
4. Voitluslipp
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged
süüta südames õilsuse leek!
Lipuvärvide kolmkordne sära
helgib võidukalt üle me pää
Meile avaneb võitude värav
julgus ületab kõrgeima mäe!
Me vannume lipu all vande
sulle elada, isade maa!
Oma üllamad tunded ja anded
sulle pühendan, eestlaste maa!
Meie oleme ühine pere
sõprus soojalt me südameid seob
Paneb kuumemalt tuksuma vere
kui meid kutsuvad õilsamad teod
Meie maa eest on võideldud palju
sellest kõneleb rannikupaas
Olgem meiegi, sõbrad, kui kalju
ja kui vaja, siis võidelgem taas!
Muistsed sangarid, puhake rahus
ei te asjata valanud verd
Kaitsta tõotame igaski ohus
meie maad, meie saari ja merd!
5. Tuleristsed
Nähes sind sihikul laulu lööb kuuliprits
Rõõmust ja raevust rõkkab truu kone
Kaevikus relvaga narvakas lamab
Terasest sõbraga tundeid jagab
Rünnakulained üksteise järel
Porisse langevad, lamama jäävad
Valang vaigistab võõra hurraa
Lendu läeb uljalt käsigranaat
Siiamaani, ei sammugi edasi
Viimase meheni püsime valvel
Vaenlane siin vaid püüda võib tuult
Kuni meil alles üksainuski kuul
6. Vanade Leegionäride Laul
Läbi surma ja raskuste viis me tee
ja palju meist langesid põrmu
Kui ka viimase meheni langeme
meie poegadel tuleb siis võita
Ei Taha me sambaid, soovime vaid
oma maad, me rahvuse uhkust
et kunagi ühegi vaenlase jalg
ei rüvetaks enam ta puhtust
Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean
oma kindlasse noorde pihku
ja rinna siis vaenlase vastu sead
eales sa rivist ei lahku
Võime rahuga minna, kui tuleb aeg
sest vahetus võetud on vastu
Ma Toonelast sinule ulatan käe
ära murdu, noor sõber, pea vastu
7. Eluruun
Elujõudu annab maa
alguse sealt taim kord saab
juured need on taime suu
läbi nende toitub puu
Kui ta oma juured kaotab
surm ta üle tiivad laotab
pehkind puit ja ilu kaob
jäävad ainult kuivad raod
Selles maas on meie juured
kangelaste nimed suured
jala all on kodumuld
ei me karda põrgu tuld
Ränk on olnud ajalugu
kuid on alles eesti sugu
kuni austad oma maad
võita keegi meid ei saa
Las siis kasvab eesti tamm
meie rahva jõud ja ramm
sinitaeva palge ees
mustal mullal valge mees
8. Nimeta Haud
Ta langes siin varasel tunnil
viimase ohke kaasa viis tuul
Ei otsitud teda, see oli vaid
üksikult ekslev juhuslik kuul
Imestav "miks?" tardunud palgel,
mis kahvatu koidupäikese kullas
Pooleli sigarett jäi ja su elutee
viimane puhkepaik võõramaa mullas
Veel õhtul terviseid sooje
välipostiga saatsid sa teele
Tõotasid vanemail, armsamail neiul
pea naaseda isade maale
...julm kägu otsustas teisiti
öösel, kui uinusid, kukkus sul` saatuse
Raba veerel lihtne rist kääpal
lõpetab viimase vaatuse
9. Kodu
Mu kodu on punaste pihlakate all
iidne Alutaguse ja Taevaskoja
mu kodu on langenud linnusevall
ja pesas sirguvad linnupojad
Mu kodu on rannakivid ja luited
Sinimäed ja kuulus Mahtra
sügisel lindude kurblikud hõiked
ja neid saatvad kuldsed vahtrad
Mu kodu on hämarik ja koit
ja esimene tärkav kevadlill
öös kumav jaanitule loit
kiigeliste laulud ja torupill
Ka selged allikad ja Peipsi rand
ning sängiserval istuv ema hea
hommikuudus metsatukad
ja isa halliks läinud pea
Kodu on pilved ja taevavõlv
muistsed Tarbatu ja Lindanisa
kodust saab alguse lapsepõlv
kodu on Eesti ja mina ise
See kõik on koduks mulle
oma südame andnud ma tal
need read ma pühendan Sulle
mu kodu on punaste pihlakate all.
10. Furor Aesticus
Mida siit otsisid, võõras?
Kuis kannab sind maapind
Pärast kõiki su tegusid
Pärast jutte, mis rääkisid?
Neetud olgu su rahvas
Veri te soontes las kuivada
Südametuksed teis surgu
Kopsudest võõrdugu õhk
Hirm sind halvaku, häbi hukaku
Üksindus olgu su saatus
Mures sa mädane, kurbuses koole
Halastus hüljaku sind
Kaeble - me kõrvad on kurdid
Usalda end meie hoolde
Liha su luudelt, hingeraas ihust
Rebitud roomikust raskest
11. Oskar Ruut
Soerd lõriseb, kraabib värava taga
tung hämaraim kihutab kiskjat
Me oleme valvel, sel tunnil ei maga
ei röövretk saa toimuma lihtsalt
Soe seiskab sitkusest sepistet sõdur
mõrtsuka meelekindlusest müür
Kavatsus kuri koolegu sündides
sind tervitab lauluga relvadekoor
Tahtest on tahutud tõkkepuid
vahvusest valmistet vahiposte
Igavest ärkvel me püsime
sest teame, mis tähendab :"Gruss aus Osten!"
12. Raiugem Ruunideks
Taevalael, põhjala katusel
Asub me taassünni säng
Rusutud mõistuse matustel
Vormistub ärksuseks kogunend äng
Valede vanduja määndugu maas
Vaenuhääl lämbugu eos
Iid-ammu tapetud tõusevad taas
Saagem siis üheks nii sõnas kui teos
Tapreiga võõraile vestame
Lugusi jäärapäisusest
Võitlusist muistsetest (kui kestame)
Külmusest, Tunnete jäisusest
Haavad, mis lööme, ei armistu
Mõtteis nad raiume ruunideks
Võõrsilt tulnuile kalmistuks
Saagu me maa...
|
|
